Palju õnne, innovaatiline õpetaja Laine Aluoja!

Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu ja Microsoft Eesti korraldatud konkursil „IT on kõikjal” selgusid parimad projektid, milles õpetajad kasutavad uudseid õppemeetodeid ja infotehnoloogiat tundide mitmekesistamiseks. Parimaks valiti Türi põhikooli õpetaja Laine Aluoja projekt „Keskkond – mina ja minu kodulinn”.

Pikem lugu on siin.

III Põhjamaade GeoGebra konverents toimub Tartus 14.-16. 09.2012

Veebruarikuu algul toimus Marstrandis (Rootsi) III Põhjamaade GeoGebra konverentsiettevalmistav seminar. Seitsme riigi esindajad tegid veel viimased otsustused ja täna on juba võimalik registreeruda 14.-16. sept Tartus toimuvale konverentsile. Ootame meie õpetajate rohkearvulist osavõttu. Eesti osalejatele on konverentsi osalustasu soodushinnaks 40 €, kuid sellise hinnaga on võimalik registreeruda vaid 60 osalejal Balti riikidest.

I Põhjamaade GeoGebra konverents toimus 2010. aastal Reykjavikis, II konverents möödunud sügisel Vilniuses. Sellisel konverentsil osalemine annab hea võimaluse kogemuste vahetamiseks kolleegidega teistest riikidest. Kindlasti tasuks kaaluda ka ettekande tegemist konverentsil. Oodatud on just praktilised näited GeoGebra kasutamisest matemaatika õpetamisel.

Registreeruma

Pildikesi seminarilt Marstrandis

Khanacademy ja ühe tavalise kooli 7. klassi ainetevahelise integratsiooni lugu

Arvutiajastu noortel, kes veetnud suurema osa oma ajast virtuaalmaailmas, on õppimisega klassikalises mõttes mitmeid probleeme. Arvuti ainetunnis üleskutsed ja uue metoodika otsingud Tiigrihüpe toel üritavad neid leevendada. KAE kool avab ühe võimaluse. Nad ise ütlevad enda kohta: “KAE kool on veel alles idee, kuid selle aeg on käes ning hüppelauana meile teenib Khan Academy veebilehe avatud lähtekood ja ennast tõestanud iseseisva õppimise mudel.“

Mind on juba mitmeid aastaid huvitunud elektrooniliste õppematerjalide kasutamise mõju õpilaste teadmistele ja oskustele. Küsimus , kas on selgeks saanud ehk kas õppija teadmistes ja käitumises on toimunud püsivad muudatused, on võtmeküsimus ning kuidas on üldse võimalik ühitada tunnetuslik kogemuslik õppimine, nagu järgnev kahtlemata on, normatiivsete kontrollimeetodite traditsiooni ja napi ajaressursiga.

Võtsime ette inglise keelsete matemaatika õppetükkidele subtiitrite loomise. Ettevõtmise tulemusena märkasid inglise keele õpetajad mõne nädala pikkust huvi kasvu ainetunnis toimuva osas. Matemaatikatunnis oli märgata süvenemise ja pingutuse kasvu õppetekstidest arusaamiseks. Kuid mitte ükski normatiivne oskus, mida koolis traditsiooniliselt mõõdetakse kontrolltööde ja eksamitega, kummaski aines olulisi muutusi ei näidanud. Õpetajad olid positiivse, aga ettevaatliku hoiakuga, suurem osa õpilastest entusiastlikud seda laadi tegevuse kasulikus mõjus oskustele, kuid mitte hinnetele. Kurb aspekt, projektidega tegelemise aega uue õppekava ainekavadesse hästi ei mahu, kuigi see on lõimingu, pädevuste ja integratsiooni järgi nõutud. Selle ettevõtmise tulemusena on nüüd Khanacademy matemaatika videode hulgas ligi 20 õppetükki eesti keeles rohkem.

Mis siis toimus:

Ettevõtmise eesmärk:

Tutvustada õpetajast ja klassiruumist sõltumatuid õppimisvõimalusi õppetegevuse diferentseerimiseks. Rakendada ühes aines õpitu teise aine teenistusse, anda õpetajatele ülevaade õpilaste oskusest loovalt rakendada oma teadmisi. Õpilaste ja õpetajate IT alaste pädevuste ja oskuste edendamine. Kõikide eesti õpilaste aitamine matemaatika õppimisel, kes seda õpikeskkonda kasutavad.

Pärast esmatutvust oli õpilastel võimalik valida tõlkimiseks video, mis käsitles parasjagu õpitavat, mõnda varem õpitud teemat või silmaringi laiendavat teemat. Huvitav oli jälgida, kuidas poisid eelistasid hetkel matemaatikatunnis õpitavat teemat või silmaringi laiendavat tööülesannet ning kuidas avatud suhtumisega arvamusliidri „vau“- emotsioon pani mõnegi algselt turvalisena näivast temaatikast loobuma. Neiud eelistasid valida teema, mis tundus neile selge ja kus nad olid tavatunnis juba kõrgeid hindeid saanud.

Töö käik ja kommentaarid:

Selleks, et kogu protsess oleks õpetajatele jälgitav, sai subtiitrite valmistamisega tegeletud ainult ainetundide raames. Aega kulus kokku 7 tundi kahe nädala jooksul koos ettevalmistamise ja arvutialaste oskuste ühtlustamise , juhendamise, tegevuse enda, tulemuste esitlemise ja tagasisidega. Ühtegi loetletud etappidest ei olnud võimalik ära jätta. Lihtsalt varasemad projektitööde ebaõnnestumised on õpetanud, et nõrga ja ebapiisava ettevalmistuseta on tegevus ise närviline ja ebastabiilne ning tulemused on tagasihoidlikud ja pettumust valmistavad.

Seega ettevalmistav etapp sai ehitatud kolmele „vaalale“:

1) Matemaatikaalased mõisted eesti ja inglise keeles. Töövahenditeks 7. klassi õpik, matemaatika sõnastik (mittedigitaalne), on-line sõnastikud sealhulgas inglise-inglise seletav sõnaraamat. Sõnavaraga sai tegeletud nii matemaatika tunnis kui ka inglise keele tunnis. Mitmed väärkujutelmad õpilaste iseeneslikest veebimaterjalide kasutamise oskustest said jälle kord kummutatud. Kõige keerulisem oli õpilastele seletada vajadust ja luua tingimused kogemiseks, et esimene leid ei pruugi olla kõige parem. Pealiskaudsuse ja kiiresti edasi liikumise ja nn ahmimise soov oli valdav, eriti alguses.

2) Arvuti - ja veebialased teadmised ja oskused on õpilastel erinevad vaatamata sellele, et nad on arvutiajastu lapsed. Ühelgi õpilasel ei tekkinud probleeme taipamisega kuidas mingi veebipõhine töövahed käivitub või milline on tema tegevuse loogika, kuid õpilastel puudub teave, mis tüüpi vahendid on mis tüüpi tegevuse jaoks otstarbekad. Samuti puudub suuremal osal õpilastest oskus süvenemist vajava teabe hankimiseks, kogumiseks ja süstematiseerimiseks ja üle kandmiseks paralleelselt töötavatest vahenditest, isegi neile, kellel veebipõhise suhtlemise „multitasking“ on väga lobe. Küllalt sage oli eksimine enese tööfailide vahel ning küllalt raske tähelepanu hoidmine vaimset pingutust nõudval tegevusel.

3) Õpilaste tähelepanu pöörati kõnekeele ja kirjakeele erinevustele. Nõue jätta kõnekeelsed mõttepikendajad ja liigutust saatvad kommentaarid tõlkimata subtiitrite lühiduse ja selguse huvides tekitas õpilastes üllatust. Nende tõlkekogemus pärines inglise keele tunni st ja töökorraldus „tõlgi“ assotsieerus neil sõnasõnalise tõlkega harjutusvihikus. Nii nagu õpilastele endile oli ka inglise keele õpetajatele ootamatu, et sisukamad subtiitrid nii, et ka matemaatikat mitteoskajad matemaatikast aru said, valmistasid hoopiski inglise keele ainetunnis mitte nii väga edukad õpilased. Juhendajate õpetajate meelhärm kasvas sedamööda, kuidas edenesid eestikeelsed laused subtiitrites. Kuigi ainult kolm õpilast tagasisides suutis identifitseerida sügava probleemi eesti keelsete lausete kokkupanemisel, on „tõlkimine kõige raskem“ just selle aspekti peegeldus. Oma rumaluses ei kaasanud me eesti keele õpetajaid ettevalmistusprotsessi, me ei tulnud selle peale, et kauni ja sisuka eestikeelse lause kokkuseadmine, mis kannab edasi tõlkes mõistetut, on seitsmenda klassi õpilase jaoks peaaegu kaelamurdev ülesanne. Tundus, et neli ja pool aastat tõlkekogemust inglise keele tudidest ja elamine nn inglise keele foonil on selle oskuse kujundanud. Ometi, erinevalt õpilastest, tundus juhendavatele õpetajatele kasutegur just eesti keele edenemise jaoks kõige sügavam , sest eestikeelsete lausete moodustamisel toimunud mõtteprotsess oli laiahaardeline.

Õpilastelt võetud tagasiside tehniline kokkuvõte

Tagasisideks küsiti õpilaste käest mida nad õppisid konkreetselt antud ainetes, mis oli kõige raskem ja mis kõige kasulikum nende arvates. Vastas 21 õpilast.

Mida õppisin				Kõige raskem	Kasulik
IK	Mat	Ek	Arvuti
Uusi sõnu 20	Tõlgitavat õppetükki 16	Lausete moodustamist 13	Subtiitrite tarkvara 6	Tõlkimine 12	IK jaoks 12
Paremini mõistma 1	Termineid 3	Samatähenduslikke sõnu 3	Seda keskkonda 3	Ek lausete tegemine 3	Mat jaoks 7
	Kinnistasin 1	Võõrsõnu 1	Arvutitehnilist (mail, pilve salvestamist, järjehoidjad jms) 5	Asjast arusaamine 1	Ek jaoks 1
	Ei õppinud 1	Ei õppinud 4	Ei õppinud uut 7	Toimetulek oma emotsioonide, keskendumisvõime ja veebikäitumise harjumuste muutmisega 6	Õppisin mitte kiirustamist 1

Vabas vormis lisasid õpilased, et

* ettevõtmine oli tore ja lahe ja teistele sai head teha, 9 õpilase poolt;

*alguses oli keeruline ja ma kartsin aga ma üllatasin end ja mul on hea meel, 10 õpilase poolt;

*tundsin ennast enesekindlalt aga ei tulnudki nii välja, enda meelest olin kõva käsi, 1 õpilase poolt.

Üldse ei meeldi asjadest aru saada ja tõlkida, aga tuli ikka välja ja nüüd on hea olla, 1 õpilase poolt.

Stiilinäiteid: Ringi pindala Area of a Circle , Absoluutväärtus Absolute Value and Number Lines, Rütmid ja jadad Patterns in Sequences 2, Temperatuuri mõõtmise süsteemid Converting Farenheit to Celsius

Projekti viisid ellu Kose gümnaasiumi 7 klassi matemaatikarühma õpilased ja neid toetasid õp Astrid Sildnik – arvutitehniline tugi ja arvutialaste pädevuste õpetamine, õp Nella Ploovits ja Kristel Kook-Aljas inglise keele kasutamise monitooring ja tugi õpilastele, õp Kärt Matiisen - matemaatika monitooring ja tugi õpilastele, meetodid ja protsessi juhtimine.

Kärt Matiisen

Kose Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja

Math on LibreOffice

Math on LibreOffice arvutisse installitav valemiredaktor, mida saab kasutada matemaatiliste ja muude valemite sisestamiseks tekstidokumentidesse, arvutustabelitesse, esitlustesse ja joonistesse. Valemid võivad sisaldada mitmesuguseid elemente – murdude, astendajate ja allindeksitega mõisteid, integraale ja matemaatikafunktsioone, aga ka võrratusi, võrrandisüsteeme ja maatrikseid.

Kaunist Jõuluaega!

Tiigrihüppe Sihtasutuse programmi TiigriMatemaatika koolitajate koolitus

TiigriMatemaatika koolitajate koolituse 1.moodul

Reede, 9.detsember

 14.30 Kogunemine

15.00 Sissejuhatus. Kursuste korraldamisest 2012. aastal ja õpetajate haridustehnoloogiline pädevusmudel - Urmo Uiboleht (Tiigrihüppe Sihtasutus)

16.00 TiigriMatemaatika programm. Rühmatööd kursuste ettevalmistamiseks ja analüüsiks - Sirje Pihlap (Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitaja, Tartu Ülikool)

18.00 Õhtusöök

19.00 Rühmatöö kokkuvõtted- Sirje Pihlap

  

Laupäev, 10.detsember

9.00 Arvutialgebrasüsteemide mõistlikust kasutamisest - Eno Tõnisson (Tartu Ülikool)

11.30 Kohvipaus

11.45 Arvutite õppetöös kasutamise metoodikast - Piret Luik (Tartu Ülikool)

13.15 Lõuna

14.00 IKT kasutamisest Itaalia koolides  - Piret Luik (Tartu Ülikool)

15.00 IKT efektiivsest kasutamisest loodusainete, matemaatika ka tehnoloogia õpetamisel Küprose näitel - Sirje Pihlap

16.00 Koolituse lõpp

Koolitusel osalevad:
Sirje Pihlap
Sirje Sild
Sirje Klaos
Villu Kopli
Urve Pärnamaa
Malve Zimmermann
Marika Anissimov
Marika Lass
Allar-Reinhold Veelmaa
Imbi Koppel
Marit Kikas
Natella Krigul
Eva Tšepurko
Kristi Kreutzberg
Kristiina Paunel
Laine Aluoja
Piret Luik
Eno Tõnisson
Urmo  Uiboleht

Tiigriga Leedumaal

18. novembri Õpetajate Lehes ilmus lühike lugu pealkirjaga "Tiigriga Leedumaal." Paraku olid toimetajad selle loo nii ära nudinud, et otsustasin artikli toimetamata variandi siia lugemiseks välja panna.

Allar Veelmaa,

Loo Keskkooli matemaatikaõpetaja

Tänapäeval on raske ette kujutada, et matemaatikat saab produktiivselt õpetada ainult kriidi ja tahvli abil. Tänu Tiigrihüppe Sihtasutusele on koolid saanud hulgaliselt arvuteid, projektoreid ning mis veelgi olulisem – piisavalt on tarkvara, mida koolitundides kasutada. Tasub mainida Tartu ülikoolis valminud programmi T-algebra, eesti keelde tõlgitud Wirist ning vabavarana saadaolevat GeoGebrat, mille tõlkimisega on tegelenud Jane Albre-Andersen. GeoGebra „isaks“ võib pidada austerlast Markus Hohenwarterit, keda on tänasel päeval abistamas arvukas rahvusvaheline meeskond. Loodud on ligi sada GeoGebra Instituuti üle maailma, sh ka Eestis. GeoGebra on pälvinud mitmeid õpitarkvara auhindu nii Euroopas kui USA-s.

Kolm päeva Vilniuses

Matemaatikaõpetajad on GeoGebra hästi omaks võtnud. Tiigrihüppe Sihtasutuse toetusel on toimunud suur hulk koolitusi paljudes maakondades, GeoGebra kasutamisvõimalusi on tutvustatud nii matemaatikaõpetajate päevadel kui ka konverentsil „Arvutid koolimate–maatikas.“ Samas on väga oluline teada ka seda, mida teevad kolleegid piiri taga. Kindlasti on meil midagi neilt õppida ning ka vastupidi.

30. septembrist 2. oktoobrini toimus Leedu pealinnas Vilniuses Teine põhjamaade GeoGebra konverents, millel osales 65 matemaatikahuvilist Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Islandilt, Leedust, Ühendatud Kuningriikidest ning Eestist. Meie esindus oli seekord rohkearvuline: Sirje Pihlap Tartu Ülikoolist, Kristi Kreutzberg Veeriku Koolist, Eva Tšepurko Valga Gümnasiumist, Sirje Sild Nõo Reaalgümnaasiumist, Urve Pärnamaa Käina Gümnaasiumist, Malve Zimmermann Tõrva Gümnaasiumist, Marit Kikas Saaremaa Ühisgümnaasiumist, Kristiina Paunel Mustjala Lasteaed-Põhikoolist, Marika Lass Orissaare Gümnaasiumist, Allar-Reinhold Veelmaa Loo Keskkoolist, Villu Kopli Tallinna Tehnikagümnaasiumist ja Laine Aluoja Türi Põhikoolist.

Konverentsi kolme tööpäeva sisse mahtusid nii plenaaristungid kui ka osalemine meele–pärastes töötubades. Siin oli igale maitsele midagi ja nagu konverentsidel ikka juhtub, tahtnuks olla üheaegselt mitmes kohas, sest teemad olid huvipakkuvad. Valga Gümnaasiumi õpetaja Eva Tšepurko juhtis „Studying maths from the surrounding world using GeoGebra“ töötuba, kus jagati Valga Gümnaasiumi näitel IKT abil matemaatikatundides kasutatavaid kogemusi. Sirje Pihlap ja Kristi Kreutzberg jagasid kahe peale töötuba „Examples of new materials in Estonia.“ Mõned päeva peale konverentsi lõppu sai Eva Taanimaalt kirja, milles kiideti tema töötoas esitatud materjale ning neid kasutatakse nüüd Taani õpetajate koolitamisel. See on suur tunnustus ühe õpetaja poolt tehtud tööle.

Minu jaoks oli üks huvitavamaid ettekandeid rootslaselt Thomas Lingefjärdilt, kes kõneles eksperimendist GeoGebra kasutamise kohta Rootsis ja Indias ning selgitas, kuidas tema meelest õppekava ja õpetamise meetodid mõjutavad õppeprotsessi ja õpitulemusi. GeoGebra kasutamist Rootsi ja India õpilaste poolt. Kummalegi katserühmale selgitati GeoGebra toimimise põhimõtteid mõne minuti jooksul ja siis pandid lapsed tegutsema. See on kooskõlas minu arusaamaga, et õpilastele ei pea programmi kasutamiseks tegema mingit erikoolitust, kui lastel on huvi ja motivatsioon, siis saadakse GeoGebraga väga hästi hakkama. Tore oli ka jälgida soomlase Mikko Rahikka emotsionaalset esitust sellest, kuidas ta kasutab matemaatika õpetamisel GeoGebrat, blogi ja e-posti.

Missuguste mõtetega koju tagasi?

Laine Aluoja: „Mulle meeldis konverentsi väga hea korraldus. Suurepärase ülevaate sai ettekannete põhjal, kuidas kasutatakse GeoGebra tarkvara matemaatika õpetamise ja õppimise huvitavamaks ja atraktiivsemaks muutmisel. Konverentsi ettekandeid jälgides püüdsin kõrvutada meie õpetajate tööd ettekandjate omaga. Võin julgelt väita, et ka meie matemaatikaõpetajad kasutavad GeoGebra sama hästi või veelgi edukamalt. Arvan, et järgmise aasta konverentsil, mis toimub Eestis, võiksid meie õpetajad julgelt demonstreerida oma kogemust GeoGebra kasutamisel matemaatika õpetamisel “.

Villu Kopli: „GeoGebra konverentsile minnes mõtlesin, et seal tutvustatakse mõnd uut GeoGebra (versiooni) ja uusi võimalusi tööks temaga. Enamus ettekandeid rääkisid GeoGebra senistest kasutamiskogemustest erinevates kooliastmetes, mida oli samuti huvitav kuulata. Konverentsi korralduslik pool oli igati heal tasemel. Minule meeldis kõige rohkem Islandit esindanud Freyja Hreinsdottir'i esinemine. Nende Euclidean eggs'ide konstrueerimine GeoGebraga viis mind mõttele kasutada GeoGebrat rohkem matemaatikatunnis joonestusvahendina. Näiteks korrapärase viisnurga konstrueerimisel või ülesannete illustreerimiseks, kus on tarvis leida erinevate ringide osade pindalasid või ringjoontest ja kaartest konstrueeritud kujundite ümbermõõte. Uurisin ka juba natukene GeoGebra 4.2. Mulle meeldivad need uued võimalused, mis sinna lisatud on (eriti statistika osa)“.

Marika Lass: „Lootsin kuulda, kuidas kasutatakse mujal GeoGebra programmi matemaatika õpetamisel ja näha uusi programmi võimalusi. Mõlemad minu ootused said täidetud. Eriti meeldis mulle taanlase Frede Dybkjær esitlus teemal ,“Finding solutions to problems before understanding math theory”, kus ta jagas oma kogemusi matemaatika õpetamisel koos GeoGebraga. Programmi kasutati pidevalt ülesannete lahendamisel koolis, kodus ja ka eksamil. Meeldejäävaid esitlusi oli teisigi, nagu norralase Anne Bjørnestad'ilt “Assessment, self-assessment and use of GeoGebra” ja soomlaselt Jussi Kytömäkilt "Using GeoGebra in a modern math classroom". Osalesin ka töötoas, mille viis läbi Michael Borcherds teemal "Scripting in GeoGebra 4.0", mis andis juurde teadmisi töötamaks programmiga. Nähtu andis julgust rohkem kasutada oma igapäevases töös matemaatika õpetamisel GeoGebrat“.

Kristiina Paunel: „Ettekannetest andis mulle enim mõtteainet konverentsi viimane ettekanne Tampere matemaatika- ja füüsikaõpetajate õppejõult Sari Yrjänäinenilt Tema ettekanne, “But, really, are we right sort of people for this?”, puudutas õpetajaks olemise aluseid ning tutvustas kaasaegse Soome õpetajakoolituse põhimõtteid ning ärgitas ka kohal olnud õpetajaid enesesse vaatama ning leidma vastuseid küsimustele, kes ollakse eelkõige isiksusena ning miks ja milline õpetaja tahetakse olla.

Geogebra poole pealt sai palju mõtteid taanlase Frede Dybkjæri ettekandest “Finding solutions to problems before understanding math theory.” Frede Dybkjær õpetab matemaatikat nii, et esmalt lahendatakse matemaatilisi probleeme ja alles seejärel minnakse teooria juurde, kui üldse minnakse. Abivahend, mida ta kasutab matemaatiliste probleemide lahendamiseks ja visualiseerimiseks on põhiliselt Geogebra. Ka Taanis on õpilasi, kel on nõrgem taust, õppetöösse halvem suhtumine ja kel esineb raskusi tähelepanu koondamisega. Eriti just sellistele õpilastele paistab taoline lähenemine sobivat ja ärgitab huvi aine vastu. Matemaatilised probleemid, mis paberi ja pliiatsi abil lahendades tunduvad nõrgematele aeganõudvad ja tüütud ning nõuavad häid matemaatilisi baasoskusi on Geogebra abil kerge vaevaga visualiseeritavad ja mõistetavad. Ka lõpueksamite tulemused on õpetaja enda sõnul tänu sellisele lähenemisviisile paranenud. Vaatamata meie esialgu nigelamatele materiaalsetele võimalustele ja teistsugusele lõpueksamile võiks sellist head ja vabavaralist abivahendit tundides agaramalt kasutada. Peale kasutamise poole algtõdede ettenäitamist võib seda ka julgelt õpilastele kui matemaatika õppimise kodust abimeest soovitada“.

Malve Zimmermann:“ Ettekannetest rohkem avaldas mulle muljet Comenius projekti tutvustus, mille tegi Freyja Hreinsdóttir. Projekti nimi on „Dynamical and creative Mathematics using ICT “DynaMAT” “ ning selle käigus kasutatakse programmi GeoGebra. See idee, et kasutada GeoGebrat õpilastega rahvusvahelise koostöö raames, hakkas mulle väga meeldima ning pakub küllaldaselt mõtlemisainet edaspidiseks. Väga põnev oli jälgida Jussi Kytömäki demonstratsiooni sellest, kuidas ta kasutab tunnis kahte ekraanipilti: üks, mida näeb õpetaja oma arvutikuvarilt, ja teine, mida näevad õpilased projektori vahendusel ekraanilt. See on suurepärane võimalus GeoGebra joonist näidates säästa õpilasi mittevajalikust informatsioonist ning koondada nende tähelepanu antud hetkel kõige olulisemale. Õpetaja saab samas mugavalt kasutada vajalikke märkmeid ja teostada joonisel täiendavaid konstruktsioone“.

Urve Pärnamaa: „Huvitavaid ettekandeid oli palju. Meeldejääv oli Hannu Korhoneni „Geogebra online course for secodary school teachers“ – hea idee, kuidas saab Geogebrat õpetada ka neile, kellel pole võimalik kursustel osaleda – korraldada veebikursus. Samas saab kohe kiiresti abi küsida Moodle keskkonnas ja kasutada kursuslaste valmis töid oma õpilaste õpetamisel“.

Sirje Pihlap: „Kõige suuremat rõõmu tundsin sellest, et konverentsil oli meid Eestist nii palju. Minu arvates on väga oluline, et õpetajad saaksid suhelda ning kogemusi vahetada oma kolleegidega teistest riikidest. Rõõmu tegi, et meie õpetaja Eva Tšepurko töötuba pidasid paljud konverentsil osalenutest üheks parimate seas olevaks. Häid ja kasulikke ettekandeid oli palju. Väga meeldis Vilniuse vanalinn, selle kohvikud ja hea leedu köök. Meil vedas ka ilmaga - kuigi oli juba oktoobri algus, oli sooja paarikümne kraadi ringis. Eriliselt armas oli hilisõhtune giidiga jalutuskäik Vilniuse vanalinnas. Siinkohal tahaks öelda suurimad tänud Tiigrihüppe Sihtasutusele, kes sõidutas kaheksa õpetajat konverentsile. Loodetavalt jõuavad lähiajal vahetud muljed ja uued mõtted konverentsil osalenud õpetajatelt oma kolleegideni maakondades.

Kokkuvõtteks

Leedus toimunud konverents andis kinnituse sellele, et meie õpetajad on GeoGebra kasutamisel heal tasemel ning järgmisel aastal Tartus toimuval konverentsil võime julgelt esitada oma õpetajate ja miks mitte ka õpilaste GeoGebra lahendusi teistele uudistamiseks ja järeletegemiseks. Eestit esindavate õpetajate toetajateks olid Tiigrihüppe SA, SA Archimedes, Nordplus programm, Tõrva Gümnaasium, Loo Keskkool, Tallinna Tehnikagümnaasium, Käina Gümnaasium, Orissaare Gümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium ja Mustjala Lasteaed-Põhikool.