Allar Veelmaa,
Loo Keskkooli matemaatikaõpetaja
Tänapäeval on raske ette kujutada, et matemaatikat saab produktiivselt õpetada ainult kriidi ja tahvli abil. Tänu Tiigrihüppe Sihtasutusele on koolid saanud hulgaliselt arvuteid, projektoreid ning mis veelgi olulisem – piisavalt on tarkvara, mida koolitundides kasutada. Tasub mainida Tartu ülikoolis valminud programmi T-algebra, eesti keelde tõlgitud Wirist ning vabavarana saadaolevat GeoGebrat, mille tõlkimisega on tegelenud Jane Albre-Andersen. GeoGebra „isaks“ võib pidada austerlast Markus Hohenwarterit, keda on tänasel päeval abistamas arvukas rahvusvaheline meeskond. Loodud on ligi sada GeoGebra Instituuti üle maailma, sh ka Eestis. GeoGebra on pälvinud mitmeid õpitarkvara auhindu nii Euroopas kui USA-s.
Kolm päeva Vilniuses
Matemaatikaõpetajad on GeoGebra hästi omaks võtnud. Tiigrihüppe Sihtasutuse toetusel on toimunud suur hulk koolitusi paljudes maakondades, GeoGebra kasutamisvõimalusi on tutvustatud nii matemaatikaõpetajate päevadel kui ka konverentsil „Arvutid koolimate–maatikas.“ Samas on väga oluline teada ka seda, mida teevad kolleegid piiri taga. Kindlasti on meil midagi neilt õppida ning ka vastupidi.
30. septembrist 2. oktoobrini toimus Leedu pealinnas Vilniuses Teine põhjamaade GeoGebra konverents, millel osales 65 matemaatikahuvilist Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Islandilt, Leedust, Ühendatud Kuningriikidest ning Eestist. Meie esindus oli seekord rohkearvuline: Sirje Pihlap Tartu Ülikoolist, Kristi Kreutzberg Veeriku Koolist, Eva Tšepurko Valga Gümnasiumist, Sirje Sild Nõo Reaalgümnaasiumist, Urve Pärnamaa Käina Gümnaasiumist, Malve Zimmermann Tõrva Gümnaasiumist, Marit Kikas Saaremaa Ühisgümnaasiumist, Kristiina Paunel Mustjala Lasteaed-Põhikoolist, Marika Lass Orissaare Gümnaasiumist, Allar-Reinhold Veelmaa Loo Keskkoolist, Villu Kopli Tallinna Tehnikagümnaasiumist ja Laine Aluoja Türi Põhikoolist.
Konverentsi kolme tööpäeva sisse mahtusid nii plenaaristungid kui ka osalemine meele–pärastes töötubades. Siin oli igale maitsele midagi ja nagu konverentsidel ikka juhtub, tahtnuks olla üheaegselt mitmes kohas, sest teemad olid huvipakkuvad. Valga Gümnaasiumi õpetaja Eva Tšepurko juhtis „Studying maths from the surrounding world using GeoGebra“ töötuba, kus jagati Valga Gümnaasiumi näitel IKT abil matemaatikatundides kasutatavaid kogemusi. Sirje Pihlap ja Kristi Kreutzberg jagasid kahe peale töötuba „Examples of new materials in Estonia.“ Mõned päeva peale konverentsi lõppu sai Eva Taanimaalt kirja, milles kiideti tema töötoas esitatud materjale ning neid kasutatakse nüüd Taani õpetajate koolitamisel. See on suur tunnustus ühe õpetaja poolt tehtud tööle.
Minu jaoks oli üks huvitavamaid ettekandeid rootslaselt Thomas Lingefjärdilt, kes kõneles eksperimendist GeoGebra kasutamise kohta Rootsis ja Indias ning selgitas, kuidas tema meelest õppekava ja õpetamise meetodid mõjutavad õppeprotsessi ja õpitulemusi. GeoGebra kasutamist Rootsi ja India õpilaste poolt. Kummalegi katserühmale selgitati GeoGebra toimimise põhimõtteid mõne minuti jooksul ja siis pandid lapsed tegutsema. See on kooskõlas minu arusaamaga, et õpilastele ei pea programmi kasutamiseks tegema mingit erikoolitust, kui lastel on huvi ja motivatsioon, siis saadakse GeoGebraga väga hästi hakkama. Tore oli ka jälgida soomlase Mikko Rahikka emotsionaalset esitust sellest, kuidas ta kasutab matemaatika õpetamisel GeoGebrat, blogi ja e-posti.
Missuguste mõtetega koju tagasi?
Laine Aluoja: „Mulle meeldis konverentsi väga hea korraldus. Suurepärase ülevaate sai ettekannete põhjal, kuidas kasutatakse GeoGebra tarkvara matemaatika õpetamise ja õppimise huvitavamaks ja atraktiivsemaks muutmisel. Konverentsi ettekandeid jälgides püüdsin kõrvutada meie õpetajate tööd ettekandjate omaga. Võin julgelt väita, et ka meie matemaatikaõpetajad kasutavad GeoGebra sama hästi või veelgi edukamalt. Arvan, et järgmise aasta konverentsil, mis toimub Eestis, võiksid meie õpetajad julgelt demonstreerida oma kogemust GeoGebra kasutamisel matemaatika õpetamisel “.
Villu Kopli: „GeoGebra konverentsile minnes mõtlesin, et seal tutvustatakse mõnd uut GeoGebra (versiooni) ja uusi võimalusi tööks temaga. Enamus ettekandeid rääkisid GeoGebra senistest kasutamiskogemustest erinevates kooliastmetes, mida oli samuti huvitav kuulata. Konverentsi korralduslik pool oli igati heal tasemel. Minule meeldis kõige rohkem Islandit esindanud Freyja Hreinsdottir'i esinemine. Nende Euclidean eggs'ide konstrueerimine GeoGebraga viis mind mõttele kasutada GeoGebrat rohkem matemaatikatunnis joonestusvahendina. Näiteks korrapärase viisnurga konstrueerimisel või ülesannete illustreerimiseks, kus on tarvis leida erinevate ringide osade pindalasid või ringjoontest ja kaartest konstrueeritud kujundite ümbermõõte. Uurisin ka juba natukene GeoGebra 4.2. Mulle meeldivad need uued võimalused, mis sinna lisatud on (eriti statistika osa)“.
Marika Lass: „Lootsin kuulda, kuidas kasutatakse mujal GeoGebra programmi matemaatika õpetamisel ja näha uusi programmi võimalusi. Mõlemad minu ootused said täidetud. Eriti meeldis mulle taanlase Frede Dybkjær esitlus teemal ,“Finding solutions to problems before understanding math theory”, kus ta jagas oma kogemusi matemaatika õpetamisel koos GeoGebraga. Programmi kasutati pidevalt ülesannete lahendamisel koolis, kodus ja ka eksamil. Meeldejäävaid esitlusi oli teisigi, nagu norralase Anne Bjørnestad'ilt “Assessment, self-assessment and use of GeoGebra” ja soomlaselt Jussi Kytömäkilt "Using GeoGebra in a modern math classroom". Osalesin ka töötoas, mille viis läbi Michael Borcherds teemal "Scripting in GeoGebra 4.0", mis andis juurde teadmisi töötamaks programmiga. Nähtu andis julgust rohkem kasutada oma igapäevases töös matemaatika õpetamisel GeoGebrat“.
Kristiina Paunel: „Ettekannetest andis mulle enim mõtteainet konverentsi viimane ettekanne Tampere matemaatika- ja füüsikaõpetajate õppejõult Sari Yrjänäinenilt Tema ettekanne, “But, really, are we right sort of people for this?”, puudutas õpetajaks olemise aluseid ning tutvustas kaasaegse Soome õpetajakoolituse põhimõtteid ning ärgitas ka kohal olnud õpetajaid enesesse vaatama ning leidma vastuseid küsimustele, kes ollakse eelkõige isiksusena ning miks ja milline õpetaja tahetakse olla.
Geogebra poole pealt sai palju mõtteid taanlase Frede Dybkjæri ettekandest “Finding solutions to problems before understanding math theory.” Frede Dybkjær õpetab matemaatikat nii, et esmalt lahendatakse matemaatilisi probleeme ja alles seejärel minnakse teooria juurde, kui üldse minnakse. Abivahend, mida ta kasutab matemaatiliste probleemide lahendamiseks ja visualiseerimiseks on põhiliselt Geogebra. Ka Taanis on õpilasi, kel on nõrgem taust, õppetöösse halvem suhtumine ja kel esineb raskusi tähelepanu koondamisega. Eriti just sellistele õpilastele paistab taoline lähenemine sobivat ja ärgitab huvi aine vastu. Matemaatilised probleemid, mis paberi ja pliiatsi abil lahendades tunduvad nõrgematele aeganõudvad ja tüütud ning nõuavad häid matemaatilisi baasoskusi on Geogebra abil kerge vaevaga visualiseeritavad ja mõistetavad. Ka lõpueksamite tulemused on õpetaja enda sõnul tänu sellisele lähenemisviisile paranenud. Vaatamata meie esialgu nigelamatele materiaalsetele võimalustele ja teistsugusele lõpueksamile võiks sellist head ja vabavaralist abivahendit tundides agaramalt kasutada. Peale kasutamise poole algtõdede ettenäitamist võib seda ka julgelt õpilastele kui matemaatika õppimise kodust abimeest soovitada“.
Malve Zimmermann:“ Ettekannetest rohkem avaldas mulle muljet Comenius projekti tutvustus, mille tegi Freyja Hreinsdóttir. Projekti nimi on „Dynamical and creative Mathematics using ICT “DynaMAT” “ ning selle käigus kasutatakse programmi GeoGebra. See idee, et kasutada GeoGebrat õpilastega rahvusvahelise koostöö raames, hakkas mulle väga meeldima ning pakub küllaldaselt mõtlemisainet edaspidiseks. Väga põnev oli jälgida Jussi Kytömäki demonstratsiooni sellest, kuidas ta kasutab tunnis kahte ekraanipilti: üks, mida näeb õpetaja oma arvutikuvarilt, ja teine, mida näevad õpilased projektori vahendusel ekraanilt. See on suurepärane võimalus GeoGebra joonist näidates säästa õpilasi mittevajalikust informatsioonist ning koondada nende tähelepanu antud hetkel kõige olulisemale. Õpetaja saab samas mugavalt kasutada vajalikke märkmeid ja teostada joonisel täiendavaid konstruktsioone“.
Urve Pärnamaa: „Huvitavaid ettekandeid oli palju. Meeldejääv oli Hannu Korhoneni „Geogebra online course for secodary school teachers“ – hea idee, kuidas saab Geogebrat õpetada ka neile, kellel pole võimalik kursustel osaleda – korraldada veebikursus. Samas saab kohe kiiresti abi küsida Moodle keskkonnas ja kasutada kursuslaste valmis töid oma õpilaste õpetamisel“.
Sirje Pihlap: „Kõige suuremat rõõmu tundsin sellest, et konverentsil oli meid Eestist nii palju. Minu arvates on väga oluline, et õpetajad saaksid suhelda ning kogemusi vahetada oma kolleegidega teistest riikidest. Rõõmu tegi, et meie õpetaja Eva Tšepurko töötuba pidasid paljud konverentsil osalenutest üheks parimate seas olevaks. Häid ja kasulikke ettekandeid oli palju. Väga meeldis Vilniuse vanalinn, selle kohvikud ja hea leedu köök. Meil vedas ka ilmaga - kuigi oli juba oktoobri algus, oli sooja paarikümne kraadi ringis. Eriliselt armas oli hilisõhtune giidiga jalutuskäik Vilniuse vanalinnas. Siinkohal tahaks öelda suurimad tänud Tiigrihüppe Sihtasutusele, kes sõidutas kaheksa õpetajat konverentsile. Loodetavalt jõuavad lähiajal vahetud muljed ja uued mõtted konverentsil osalenud õpetajatelt oma kolleegideni maakondades.
Kokkuvõtteks
Leedus toimunud konverents andis kinnituse sellele, et meie õpetajad on GeoGebra kasutamisel heal tasemel ning järgmisel aastal Tartus toimuval konverentsil võime julgelt esitada oma õpetajate ja miks mitte ka õpilaste GeoGebra lahendusi teistele uudistamiseks ja järeletegemiseks. Eestit esindavate õpetajate toetajateks olid Tiigrihüppe SA, SA Archimedes, Nordplus programm, Tõrva Gümnaasium, Loo Keskkool, Tallinna Tehnikagümnaasium, Käina Gümnaasium, Orissaare Gümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium ja Mustjala Lasteaed-Põhikool.
