Tiigrimatemaatika

Kaunist Jõuluaega!

2011-12-20T19:09:00.000+02:00

Tiigrihüppe Sihtasutuse programmi TiigriMatemaatika koolitajate koolitus

2011-12-08T22:55:00.005+02:00

TiigriMatemaatika koolitajate koolituse 1.moodul

Reede, 9.detsember

14.30 Kogunemine

15.00 Sissejuhatus. Kursuste korraldamisest 2012. aastal ja õpetajate haridustehnoloogiline pädevusmudel - Urmo Uiboleht (Tiigrihüppe Sihtasutus)

16.00 TiigriMatemaatika programm. Rühmatööd kursuste ettevalmistamiseks ja analüüsiks - Sirje Pihlap (Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitaja, Tartu Ülikool)

18.00 Õhtusöök

19.00 Rühmatöö kokkuvõtted- Sirje Pihlap

Laupäev, 10.detsember

9.00 Arvutialgebrasüsteemide mõistlikust kasutamisest - Eno Tõnisson (Tartu Ülikool)

11.30 Kohvipaus

11.45 Arvutite õppetöös kasutamise metoodikast - Piret Luik (Tartu Ülikool)

13.15 Lõuna

14.00 IKT kasutamisest Itaalia koolides - Piret Luik (Tartu Ülikool)

15.00 IKT efektiivsest kasutamisest loodusainete, matemaatika ka tehnoloogia õpetamisel Küprose näitel - Sirje Pihlap

16.00 Koolituse lõpp

Koolitusel osalevad:
Sirje Pihlap
Sirje Sild
Sirje Klaos
Villu Kopli
Urve Pärnamaa
Malve Zimmermann
Marika Anissimov
Marika Lass
Allar-Reinhold Veelmaa
Imbi Koppel
Marit Kikas
Natella Krigul
Eva Tšepurko
Kristi Kreutzberg
Kristiina Paunel
Laine Aluoja
Piret Luik
Eno Tõnisson
Urmo Uiboleht

Tiigriga Leedumaal

2011-11-19T10:12:00.002+02:00

18. novembri Õpetajate Lehes ilmus lühike lugu pealkirjaga "Tiigriga Leedumaal." Paraku olid toimetajad selle loo nii ära nudinud, et otsustasin artikli toimetamata variandi siia lugemiseks välja panna.

Allar Veelmaa,

Loo Keskkooli matemaatikaõpetaja

Tänapäeval on raske ette kujutada, et matemaatikat saab produktiivselt õpetada ainult kriidi ja tahvli abil. Tänu Tiigrihüppe Sihtasutusele on koolid saanud hulgaliselt arvuteid, projektoreid ning mis veelgi olulisem – piisavalt on tarkvara, mida koolitundides kasutada. Tasub mainida Tartu ülikoolis valminud programmi T-algebra, eesti keelde tõlgitud Wirist ning vabavarana saadaolevat GeoGebrat, mille tõlkimisega on tegelenud Jane Albre-Andersen. GeoGebra „isaks“ võib pidada austerlast Markus Hohenwarterit, keda on tänasel päeval abistamas arvukas rahvusvaheline meeskond. Loodud on ligi sada GeoGebra Instituuti üle maailma, sh ka Eestis. GeoGebra on pälvinud mitmeid õpitarkvara auhindu nii Euroopas kui USA-s.

Kolm päeva Vilniuses

Matemaatikaõpetajad on GeoGebra hästi omaks võtnud. Tiigrihüppe Sihtasutuse toetusel on toimunud suur hulk koolitusi paljudes maakondades, GeoGebra kasutamisvõimalusi on tutvustatud nii matemaatikaõpetajate päevadel kui ka konverentsil „Arvutid koolimate–maatikas.“ Samas on väga oluline teada ka seda, mida teevad kolleegid piiri taga. Kindlasti on meil midagi neilt õppida ning ka vastupidi.

30. septembrist 2. oktoobrini toimus Leedu pealinnas Vilniuses Teine põhjamaade GeoGebra konverents, millel osales 65 matemaatikahuvilist Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Islandilt, Leedust, Ühendatud Kuningriikidest ning Eestist. Meie esindus oli seekord rohkearvuline: Sirje Pihlap Tartu Ülikoolist, Kristi Kreutzberg Veeriku Koolist, Eva Tšepurko Valga Gümnasiumist, Sirje Sild Nõo Reaalgümnaasiumist, Urve Pärnamaa Käina Gümnaasiumist, Malve Zimmermann Tõrva Gümnaasiumist, Marit Kikas Saaremaa Ühisgümnaasiumist, Kristiina Paunel Mustjala Lasteaed-Põhikoolist, Marika Lass Orissaare Gümnaasiumist, Allar-Reinhold Veelmaa Loo Keskkoolist, Villu Kopli Tallinna Tehnikagümnaasiumist ja Laine Aluoja Türi Põhikoolist.

Konverentsi kolme tööpäeva sisse mahtusid nii plenaaristungid kui ka osalemine meele–pärastes töötubades. Siin oli igale maitsele midagi ja nagu konverentsidel ikka juhtub, tahtnuks olla üheaegselt mitmes kohas, sest teemad olid huvipakkuvad. Valga Gümnaasiumi õpetaja Eva Tšepurko juhtis „Studying maths from the surrounding world using GeoGebra“ töötuba, kus jagati Valga Gümnaasiumi näitel IKT abil matemaatikatundides kasutatavaid kogemusi. Sirje Pihlap ja Kristi Kreutzberg jagasid kahe peale töötuba „Examples of new materials in Estonia.“ Mõned päeva peale konverentsi lõppu sai Eva Taanimaalt kirja, milles kiideti tema töötoas esitatud materjale ning neid kasutatakse nüüd Taani õpetajate koolitamisel. See on suur tunnustus ühe õpetaja poolt tehtud tööle.

Minu jaoks oli üks huvitavamaid ettekandeid rootslaselt Thomas Lingefjärdilt, kes kõneles eksperimendist GeoGebra kasutamise kohta Rootsis ja Indias ning selgitas, kuidas tema meelest õppekava ja õpetamise meetodid mõjutavad õppeprotsessi ja õpitulemusi. GeoGebra kasutamist Rootsi ja India õpilaste poolt. Kummalegi katserühmale selgitati GeoGebra toimimise põhimõtteid mõne minuti jooksul ja siis pandid lapsed tegutsema. See on kooskõlas minu arusaamaga, et õpilastele ei pea programmi kasutamiseks tegema mingit erikoolitust, kui lastel on huvi ja motivatsioon, siis saadakse GeoGebraga väga hästi hakkama. Tore oli ka jälgida soomlase Mikko Rahikka emotsionaalset esitust sellest, kuidas ta kasutab matemaatika õpetamisel GeoGebrat, blogi ja e-posti.

Missuguste mõtetega koju tagasi?

Laine Aluoja: „Mulle meeldis konverentsi väga hea korraldus. Suurepärase ülevaate sai ettekannete põhjal, kuidas kasutatakse GeoGebra tarkvara matemaatika õpetamise ja õppimise huvitavamaks ja atraktiivsemaks muutmisel. Konverentsi ettekandeid jälgides püüdsin kõrvutada meie õpetajate tööd ettekandjate omaga. Võin julgelt väita, et ka meie matemaatikaõpetajad kasutavad GeoGebra sama hästi või veelgi edukamalt. Arvan, et järgmise aasta konverentsil, mis toimub Eestis, võiksid meie õpetajad julgelt demonstreerida oma kogemust GeoGebra kasutamisel matemaatika õpetamisel “.

Villu Kopli: „GeoGebra konverentsile minnes mõtlesin, et seal tutvustatakse mõnd uut GeoGebra (versiooni) ja uusi võimalusi tööks temaga. Enamus ettekandeid rääkisid GeoGebra senistest kasutamiskogemustest erinevates kooliastmetes, mida oli samuti huvitav kuulata. Konverentsi korralduslik pool oli igati heal tasemel. Minule meeldis kõige rohkem Islandit esindanud Freyja Hreinsdottir'i esinemine. Nende Euclidean eggs'ide konstrueerimine GeoGebraga viis mind mõttele kasutada GeoGebrat rohkem matemaatikatunnis joonestusvahendina. Näiteks korrapärase viisnurga konstrueerimisel või ülesannete illustreerimiseks, kus on tarvis leida erinevate ringide osade pindalasid või ringjoontest ja kaartest konstrueeritud kujundite ümbermõõte. Uurisin ka juba natukene GeoGebra 4.2. Mulle meeldivad need uued võimalused, mis sinna lisatud on (eriti statistika osa)“.

Marika Lass: „Lootsin kuulda, kuidas kasutatakse mujal GeoGebra programmi matemaatika õpetamisel ja näha uusi programmi võimalusi. Mõlemad minu ootused said täidetud. Eriti meeldis mulle taanlase Frede Dybkjær esitlus teemal ,“Finding solutions to problems before understanding math theory”, kus ta jagas oma kogemusi matemaatika õpetamisel koos GeoGebraga. Programmi kasutati pidevalt ülesannete lahendamisel koolis, kodus ja ka eksamil. Meeldejäävaid esitlusi oli teisigi, nagu norralase Anne Bjørnestad'ilt “Assessment, self-assessment and use of GeoGebra” ja soomlaselt Jussi Kytömäkilt "Using GeoGebra in a modern math classroom". Osalesin ka töötoas, mille viis läbi Michael Borcherds teemal "Scripting in GeoGebra 4.0", mis andis juurde teadmisi töötamaks programmiga. Nähtu andis julgust rohkem kasutada oma igapäevases töös matemaatika õpetamisel GeoGebrat“.

Kristiina Paunel: „Ettekannetest andis mulle enim mõtteainet konverentsi viimane ettekanne Tampere matemaatika- ja füüsikaõpetajate õppejõult Sari Yrjänäinenilt Tema ettekanne, “But, really, are we right sort of people for this?”, puudutas õpetajaks olemise aluseid ning tutvustas kaasaegse Soome õpetajakoolituse põhimõtteid ning ärgitas ka kohal olnud õpetajaid enesesse vaatama ning leidma vastuseid küsimustele, kes ollakse eelkõige isiksusena ning miks ja milline õpetaja tahetakse olla.

Geogebra poole pealt sai palju mõtteid taanlase Frede Dybkjæri ettekandest “Finding solutions to problems before understanding math theory.” Frede Dybkjær õpetab matemaatikat nii, et esmalt lahendatakse matemaatilisi probleeme ja alles seejärel minnakse teooria juurde, kui üldse minnakse. Abivahend, mida ta kasutab matemaatiliste probleemide lahendamiseks ja visualiseerimiseks on põhiliselt Geogebra. Ka Taanis on õpilasi, kel on nõrgem taust, õppetöösse halvem suhtumine ja kel esineb raskusi tähelepanu koondamisega. Eriti just sellistele õpilastele paistab taoline lähenemine sobivat ja ärgitab huvi aine vastu. Matemaatilised probleemid, mis paberi ja pliiatsi abil lahendades tunduvad nõrgematele aeganõudvad ja tüütud ning nõuavad häid matemaatilisi baasoskusi on Geogebra abil kerge vaevaga visualiseeritavad ja mõistetavad. Ka lõpueksamite tulemused on õpetaja enda sõnul tänu sellisele lähenemisviisile paranenud. Vaatamata meie esialgu nigelamatele materiaalsetele võimalustele ja teistsugusele lõpueksamile võiks sellist head ja vabavaralist abivahendit tundides agaramalt kasutada. Peale kasutamise poole algtõdede ettenäitamist võib seda ka julgelt õpilastele kui matemaatika õppimise kodust abimeest soovitada“.

Malve Zimmermann:“ Ettekannetest rohkem avaldas mulle muljet Comenius projekti tutvustus, mille tegi Freyja Hreinsdóttir. Projekti nimi on „Dynamical and creative Mathematics using ICT “DynaMAT” “ ning selle käigus kasutatakse programmi GeoGebra. See idee, et kasutada GeoGebrat õpilastega rahvusvahelise koostöö raames, hakkas mulle väga meeldima ning pakub küllaldaselt mõtlemisainet edaspidiseks. Väga põnev oli jälgida Jussi Kytömäki demonstratsiooni sellest, kuidas ta kasutab tunnis kahte ekraanipilti: üks, mida näeb õpetaja oma arvutikuvarilt, ja teine, mida näevad õpilased projektori vahendusel ekraanilt. See on suurepärane võimalus GeoGebra joonist näidates säästa õpilasi mittevajalikust informatsioonist ning koondada nende tähelepanu antud hetkel kõige olulisemale. Õpetaja saab samas mugavalt kasutada vajalikke märkmeid ja teostada joonisel täiendavaid konstruktsioone“.

Urve Pärnamaa: „Huvitavaid ettekandeid oli palju. Meeldejääv oli Hannu Korhoneni „Geogebra online course for secodary school teachers“ – hea idee, kuidas saab Geogebrat õpetada ka neile, kellel pole võimalik kursustel osaleda – korraldada veebikursus. Samas saab kohe kiiresti abi küsida Moodle keskkonnas ja kasutada kursuslaste valmis töid oma õpilaste õpetamisel“.

Sirje Pihlap: „Kõige suuremat rõõmu tundsin sellest, et konverentsil oli meid Eestist nii palju. Minu arvates on väga oluline, et õpetajad saaksid suhelda ning kogemusi vahetada oma kolleegidega teistest riikidest. Rõõmu tegi, et meie õpetaja Eva Tšepurko töötuba pidasid paljud konverentsil osalenutest üheks parimate seas olevaks. Häid ja kasulikke ettekandeid oli palju. Väga meeldis Vilniuse vanalinn, selle kohvikud ja hea leedu köök. Meil vedas ka ilmaga - kuigi oli juba oktoobri algus, oli sooja paarikümne kraadi ringis. Eriliselt armas oli hilisõhtune giidiga jalutuskäik Vilniuse vanalinnas. Siinkohal tahaks öelda suurimad tänud Tiigrihüppe Sihtasutusele, kes sõidutas kaheksa õpetajat konverentsile. Loodetavalt jõuavad lähiajal vahetud muljed ja uued mõtted konverentsil osalenud õpetajatelt oma kolleegideni maakondades.

Kokkuvõtteks

Leedus toimunud konverents andis kinnituse sellele, et meie õpetajad on GeoGebra kasutamisel heal tasemel ning järgmisel aastal Tartus toimuval konverentsil võime julgelt esitada oma õpetajate ja miks mitte ka õpilaste GeoGebra lahendusi teistele uudistamiseks ja järeletegemiseks. Eestit esindavate õpetajate toetajateks olid Tiigrihüppe SA, SA Archimedes, Nordplus programm, Tõrva Gümnaasium, Loo Keskkool, Tallinna Tehnikagümnaasium, Käina Gümnaasium, Orissaare Gümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium ja Mustjala Lasteaed-Põhikool.

IDEELAAT

2011-10-26T13:38:00.006+03:00

26. oktoobril toimus Viljandis Ideelaat „Elu koolis koos Tiigriga!“, mille seekordseks põhiteemaks on loovuse ja infotehnoloogia ühendamine.
Pärimusmuusika Aida väikses saalis oli väljas 6 infolauda, kust sai ülevaate Tiigrihüppe Sihtasutuse haridusportaalist Koolielu, rahvusvahelistest projektidest, erinevatest e-õppekeskkondadest ja materjalidest.
Ühes infolauas andis ülevaata Tiigrimatemaatika tegevustest ja tehnoloogia kasutamisest matemaatikaõpetamisel Sirje Sild - Nõo Reaalgümnaasiumi matemaatikaõpetaja.

Tiigrimatemaatika

View more presentations from aluojalaine.

Ideelaadal kuulutati välja juba 5. konkurss sarjast Märka matemaatikat enda ümber:

Tiigrihüppe Sihtasutus ja Nõo Reaalgümnaasium

kuulutavad välja 7.-12. klasside õpilastele võistluse

Märka matemaatikat enda ümber – kunst

Konkursiga on soov panna õpilasi märkama matemaatikatunnist tuntud jooni mustrites ja populariseerida matemaatikaprogrammi GeoGebra, milles töölehed tuleb koostada.

Võistlustööna tuleb esitada

1) programmi GeoGebra tööleht ggb-formaadis.

2) programmi graafikavaade pildina ( png)

3) ankeet, mille leiad siit. Salvesta ankeet enda arvutisse, ning täida see.

Nimeta kõik võistlustöö failid oma ees- ja perekonnanimega ja saada need hiljemalt 1. aprilliks sirje@tiigrihype.ee.

Mõned soovitused ja näited töö vormistamiseks leiad siit. Programmi GeoGebra leiad www.geogebra.org, samas on ka programmi kasutamisjuhend.

Hindamisel arvestatakse originaalsust, ilu, korrektset vormistust ja matemaatilisi selgitusi, millised jooned pildil on.

Autasud võitjatele paneb välja Tiigrihüppe SA. Parimatele 9. klassi õpilaste töödele annab Nõo Reaalgümnaasiumi vastuvõtukomisjon 1- 3 lisapunkti kooli sisseastumiskatsetel (punktid teatatakse 25. aprillil Nõo Reaalgümnaasiumi kodulehel). Nõo Reaalgümnaasium paneb välja ka eripreemia parimale matemaatiliselt põhjendatud tööle.

Küsimused konkursi tingimuste ja GeoGebra kasutamise kohta sirje@tiigrihype.ee

Võitjad teatatakse 25. mail Tiigrihüppe SA kodulehel.

Eesti matemaatikaõpetajad II Põhjamaade GeoGebra konverentsil Vilniuses

2011-10-22T10:33:00.007+03:00

Nordplus horisontaalprogrammi toetusel korraldati eelmise aasta augustis Põhjamaade I GeoGebra konverents Reykjavikis, korraldajaks oli Islandi Ülikool. Osalejaid oli Islandilt, Norrast, Taanist, Soomest, Rootsist, Leedust. Eestist oli tookord osalejaid kolm. Järjekordne, II konverents peeti käesoleva aasta 29. septembrist 2. oktoobrini Vilniuse südalinnas asuvas Jesuiitide gümnaasiumis.

Meie jaoks oli väga rõõmustav, et Eestist oli kohal 11 õpetajat lisaks allakirjutanule. Kaheksa õpetajat sõidutas konverentsile Tiigrihüppe SA, seejuures osa kuludest tasusid osalenud õpetajate koolid või õpetajad ise. Kahe õpetaja osalemist toetas Comeniuse programm ja kahe oma Nordpluss horisontaalprogramm. Konverentsil saime hea ülevaate uuendustest, mis GeoGebra arendamisel on tehtud ning ideid, mida koolitöös kasutada. Üllatavalt heaks on arendatud GeoGebra arvutialgebrasüsteem (CAS). Hetkel jääb puudu veel töökindlusest, mistõttu peab varuma kannatust - alati ei pruugi kõik õnnestuda. Soovijad saavad seda proovida, kui kasutavadGeoGebra versiooni 4.2. Rõõmustav oli, et konverentsi tagaside põhjal peeti üheks enim huvipakkunud ettekandeks meie Eva Tšepurko töötuba. Konverentsi ettekannetega on võimalik tutvuda siin.

Piltidel: Sirje ja Kristi räägivad uutest õppematerjalidest, mis Eestis tehtud

Konverentsi suurimaks väärtuseks oli võimalus suhelda kolleegidega teistest riikidest ja vahetada kogemusi. Ja kindlasti ka Vilnius - imeilus vanalinn mõnusate kohvikute ja restoranidega. Võimatu on unustada suviselt soojal sügisõhtul toimunud jalutuskäiku Vilniuse südalinnas väga hea giidi saatel.

Lähiajal jagavad konverentsil osalenud õpetajad muljeid oma maakondades.

Piltidel: meie õpetajad tööhoos

Konverentsi kohta saab lugeda ja vaadata pilte ka siin.

Järgmine Põhjamaade GeoGebra konverents on Tartus 14.-16. sept. 2012.

Finantskirjaoskuse teemad koolitunnis

2011-09-12T13:28:00.003+03:00

Alljärgnevalt mõned viited, millest võiks kasu olla koolitunnis finantskirjaoskuse teemade selgitamisel.
Selle aasta alguses ilmus eelkõige õpetajatele mõeldud käsiraamat “Finantsaabits. Rahaasjade korraldamise käsiraamat” ja selle põhjal toimusid koolitused. Kevadel alustasime “Minu raha päeva” nime kandva rahaasjade korraldamist selgitava porjektipäeva läbiviimist maakondades. Kui on huvi uuel õppeaastal oma koolis või maakonnas “Minu raha päeva” läbi viia või õpetajate koolitust korraldada, võtke julgesti ühendust!

Kõigest lähemalt:
„Finantsaabits“
“Finantsaabits” annab teadmisi isiklike finantseesmärkide seadmisest, pere-eelarve koostamise põhimõtetest, investeerimis- ja laenamisotsuste aluseks olevast matemaatikast, pankade, kindlustusseltside ja muude finantsasutuste pakutavate teenuste omadustest, pensionifondide ja väärtpaberiturgude toimimise alustest.

"Finantsaabits" on mõeldud eelkõige tugimaterjaliks õpetajatele, kes annavad majandus- ja ettevõtlusõppe tunde või soovivad lülitada matemaatika, ühiskonnaõpetuse, inimeseõpetuse ja teiste ainete tundidesse igapäevaselt olulisi näiteid rahamaailmast, et parandada noorte finantskirjaoskuse taset. Raamat sobib lugemiseks ka kõigile teistele, kes tahavad oma isiklikke rahaasju targalt korraldada.

"Finantsaabitsa" on Finantsinspektsiooni tarbijaveebi minuraha.ee ja Nasdaq OMX Tallinna börsi materjalide põhjal koostanud Villu Zirnask. Raamatu väljaandmist toetas Haridus- ja Teadusministeerium ning raamatud jaotati tasuta haridusosakondade kaudu kõigile koolidele.

Raamat on kättesaadav ka elektrooniliselt: www.minuraha.ee/finantsaabits

Kevadel toimus viis Finantsaabitsa koolitust, korraldasid kohalikud haridusosakonnad. Rakveres toimunud koolituse slaide näeb siit: www.minuraha.ee/?id=14474

“Minu raha päev”

“Minu raha päeva” eesmärk on tutvustada kooliõpilastele rahaasjade korraldamist ja põhilisi finantsteenuseid erinevate viktoriinide, testide ja ülesannete lahendamise ja arutelude kaudu. Loengud ja töötoad on ka õpetajatele, et anda neile süvendatult teadmisi finantsteemadest ning ideid, kuidas neid teadmisi õpilastele koolitunnis edasi anda.

“Minu raha päeva” viib Finantsinspektsioon läbi Pangaliidu, Nasdaq OMX Tallinna börsi, MTÜ Tegusad Eesti Noored ja MTÜ Suured Ideed Noorte Algatusel vabatahtlike abiga. Esimesed toimusid kevadel Tamsalus, Haapsalus ja Moostes. Septembris toimub “Minu raha päev” Kehtnas ja Rõuges.

Lisainfot saab siit: www.minuraha.ee/?id=14576

Kool.minuraha.ee

Lisaks tarbijaveebile minuraha.ee on Finantsinspektsiooni tarbijahariduse meeskond loonud õpilastele rahaasju selgitava veebilehe kool.minuraha.ee. Lisaks noore elusündmustusest lähtuvale rahaasjade planeerimise ja finantsteenuste põhiolemuse selgitusele leiab siit ka noorte endi tehtud videoid, intervjuusid kuulsustega, mänge, teste ja kalkulaatoreid. Õpetajatele oleme kogunud rahaasjade õpetamiseks sobivaid materjale siia: kool.minuraha.ee/opetajale

Parimate soovidega

Leonore Riitsalu

Tarbijahariduse projektijuht

Finantsinspektsioon

tel 6680 820

e-post leonore.riitsalu@fi.ee

www.minuraha.ee

Õpilasvõistluse tulemused

2011-01-17T12:15:00.004+02:00

Lõppes Tiigrihüppe Sihtasutuse ja Nõo Reaalgümnaasiumi korraldatud konkurss

Märka matemaatikat enda ümber – ruumilised kujundid.

Ülesandeks oli teha foto, millel olevad ruumilised kujundid tuli matemaatikaprogrammi GeoGebra abil eristada. Hindamisel arvestati originaalsust, korrektset vormistust ja matemaatilist lähenemist. Võistlusega sooviti propageerida matemaatikaprogrammi Geogebra ja seostada matemaatikat igapäevaeluga.

Võistlusele laekus 145 tööd. Esindatud olid Ahtme Gümnaasium, Gustav Adolfi Gümnaasium, Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasium, Käina Gümnaasium, Loksa Gümnaasium, Mõniste Kool, Nõo Reaalgümnaasium, Paide Ühisgümnaasium, Pühajärve Põhikool, Roosna-Alliku Põhikool, Surju Põhikool, Tallinna Läänemere Gümnaasium, Tamsalu Gümnaasium, Tartu Veeriku Kool, Tartu Vene lütseum, Türi Gümnaasium, Uulu Põhikool, Valga Gümnaasium, Voore Põhikool, Võru Kesklinna Gümnaasium.

Žürii (Sirje Pihlap, Sirje Sild, Kristi Kreutzberg) otsustas välja anda järgmised preemiad:

Peapreemia 10.-12. klass

Maris Vette Türi Gümnaasium, õpetaja Laine Aluoja

Eduard Udatsnõi Tartu Vene Lütseum, õpetaja Natalja Sazonova

I preemia 10.-12. klass

Andra Aedma Türi Gümnaasium, õpetaja Laine Aluoja

Keidi Porval Türi Gümnaasium, õpetaja Laine Aluoja

Kristiina Veevo Käina Gümnaasium, õpetaja Urve Pärnamaa

Kaidar Kängsepp Valga Gümnaasium, õpetaja Eva Tšepurko

Tanel Ärm Türi Gümnaasium, õpetaja Laine Aluoja

Peapreemia 7.-9.klass

Eliise Kass Mõniste Kool õpetaja Eda Tuvikene

I preemia 7.-9.klass

Mihkel Taits Valga Gümnaasium, õpetaja Eva Tšepurko

Roman Malõšev Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasium, õpetaja Žanna Arganova

Nõo Reaalgümnaasiumi preemia

Mari-Liis Tammeleht Käina Gümnaasium, õpetaja Urve Pärnamaa

Pea- ja Nõo Reaalgümnaasiumi preemia saanud õpilased koos õpetajatega on kutsutud autasustamisele Tartu Ülikooli 28. jaanuaril. Autasustamine toimub konverentsil “Arvutid koolimatemaatikas 2011” avamisel. I preemia auhinnad saadetakse koolidesse. Nõo Reaalgümnaasiumi sisseastumiskatsete lisapunktide saajate nimed avaldatakse kooli kodulehel.

Täname kõiki osalenud õpilasi ja nende juhendajaid.

Sirje Pihlap

Tiigrihüppe SA projektijuht

Märka matemaatikat enda ümber - ruumilised kujundid

2010-12-07T14:53:00.003+02:00

Tiigrihüppe Sihtasutus ja Nõo Reaalgümnaasium kuulutavad välja 7.-12. klasside õpilastele võistluse Märka matemaatikat enda ümber – ruumilised kujundid.

Konkursi eesmärgiks on panna õpilasi märkama matemaatikatunnist tuntud ruumilisi kujundeid meid ümbritsevas maailmas ja populariseerida matemaatikaprogrammi GeoGebra, milles töölehed tuleb koostada.

Võistlusel osalemiseks tuleb teha foto, millelt võiks leida matemaatikatunnist tuntud ruumilisi kujundeid (prisma, püramiid, tüvipüramiid, silinder, kera vms) ja panna see foto GeoGebra joonestusväljale taustapildiks. Seejärel joonestada pildile ruumiline kujund, mis ühtib võimalikult hästi pildil olevaga. Arvestada tuleb asjaoluga, et sõltuvalt pildistamise kohast võib pildil kujutatu paista tegelikust objektist erinevalt.

Võistlustöö tuleb esitada programmi GeoGebra töölehena ggb-formaadis. Programm GeoGebra on vabavara ja selle saab alla laadida veebilehelt www.geogebra.org või kasutada veebipõhiselt. Samal veebilehel on ka programmi eestikeelne manuaal. Mõned soovitused ja näited töö vormistamiseks on siin.

Töö esitamine:

Saata GeoGebra tööleht e-kirja lisas aadressil sirje@tiigrihype.ee. Kirja teemareale märkida märgusõnaks „võistlustöö“ ning oma ees-ja perekonnanimi.

Täita ankeet www.eformular.com/sirpih/kujundid.html

Tööde esitamise tähtaeg on 04.01.2011.

Hindamisel arvestatakse töö originaalsust, korrektset vormistust ja matemaatilist lähenemist (arutlust ankeedis, milline keha tegelikult on ja millisena ta pildil paistab).

Autasud võitjatele paneb välja Tiigrihüppe Sihtasutus. Nõo Reaalgümnaasium paneb välja eripreemia parimale tööle, kus on märgatud ruumilisi kujundeid Eestimaal. Nõo Reaalgümnaasiumi vastuvõtukomisjon annab 1-3 lisapunkti kooli sisseastumiskatsetel parimatele 9. klasside õpilaste töödele.

Võitjad teatakse 15. jaanuaril Tiigrihüppe kodulehel www.tiigrihype.ee. Autasustamine toimub 28. jaanuaril konverentsil Arvutid koolimatemaatikas 2011. Tartus.

Täiendav informatsioon sirje@tiigrihype.ee

Sirje Pihlap

Tiigrimatemaatika projektijuht

Arvutite kasutamisest matemaatika ja loodusainete õpetamisel Küprosel

2010-11-02T06:53:00.023+02:00

1.-5. novembrini on allakirjutanul võimalus osaleda Archimedese SA poolt rahastataval haridusjuhtide (endine Arioni programm) õppelähetusel Küprosel. Teemaks on „Tehnoloogia kasutamine matemaatika, loodusainete ja tehnoloogia efektiivsel õpetamisel“ . Tradidtsiooniliselt toimub nendel õppelähetustel töö viiel päeval - esmaspäevast reedeni. Osalejad (tavaliselt 5-15 inimest erinevatest Euroopa riikidest) elavad sel ajal ühes hotellis ja on praktiliselt kogu nädala hommikust õhtuni koos. Nädala lõpuks valmib osalejatel raport ehk hinnang õppelähetusel nähtu –kuuldu kohta. Nii saavad riikide esindajad teada anda enda maa kogemustest ja vastu teiste riikide positiivseid kogemusi. Nii on ka meie nädal planeeritud. Alustame hommikuti 8-9 ajal, käime erinevates koolides. Õhtupoolikul tegeleme raporti kirjutamisega. Oluline on, et õppelähetusel osaleja ei jätaks kogetut vaid enda teada, vaid jagaks seda võimalikult paljude asjast huvitatutega. Mina kavatsen jagada kõige värskemaid muljeid selles ajaveebis.

Enne algust

Et Küprosel on meie mõistes veel suvi, siis tulin siia juba mõned päevad varem. Elamiseks on korraldajad meile valinud ühe Limassoli parimatest hotellidest - päris mere kaldal asuv Appolonia Beach Hotel. Sooja on siin 25-30 kraadi, vesi meres 21-23 ja basseinis 25 kraadi. On olnud ka natuke vihma. Tänu sellele on aga peale kuuma suve kõik õitsema läinud.

Vaade meie hotelli aknast:

Matemaatilised puud:

See on mu lemmikpuu, nime kahjuks ei tea:

Esimene päev - 1. november

Eile õhtul oli meil hotellis tutvumiskoosolek. Osalejad on pärit Rootsist, Norrast, Prantsusmaalt, Lätist, Tšehhist, Saksamaalt, Itaaliast, Hispaaniast, Portugalist. Tänase päeva olime Limassoli Lanitio lütseumis (meie mõistes gümnasiumis). Kuulasime väikest tervituskontserti selle kooli õpilastelt ja vaatasime õpetaja Augustina Telemachou matemaatikatundi ( tunni konspekt on siin), kus lahendati ekstreemumülesannet. See oli väga õpetlik tund selles mõttes, kuidas ühele ülesandele leiti palju erinevaid lahendusviise. Õppida oli ka sellest, kui hästi oli visualiseeritud.

Hea meel oli sellest, et kolleegid tõid positiivsena esile just need aspektid, mida meiegi oma uues ainekavas rõhutame. Veidi meenutas see tund Agu Ojasoo ettekannet matemaatikaõpetajate päevadel Värskas. Tund toimus arvutiklassis, kus olid sülearvutid igale õpilasele ja projektor.

Selles klassis ei saa matemaatikatundi väga tihti teha. Tunniks tuleb registreeruda ja umbes kuus korra või paar vast saab. Enam-vähem sama olukord on ka paljudes meie koolides. Projektoreid ei ole selles koolis veel kõigis klassiruumides. On ainult ainekabinettides (füüsika, keemia). Puutetahvleid neil veel koolis pole. Alles käivad arutelud, kas tasub raha kulutada nende peale. Arvatakse, et kui pole tõendeid , et õpitulemused nende tahvlite abil paranevad, siis ei tasu osta.

Mr. Ninos Josephidese ettekandest saime teada Küprose haridussüsteemist, mis on üsna tsentraliseeritud. Väikese riigi puhul ilmselt otstarbekas. Väga huvitav tundub nende digitaalne õppematerjalide kogu. See on haridusministeeriumi ja eurorahade toel loodud keskkond.

Tunnike aega oli meil täna selleks, et osalejad saaksid oma riikidest midagi rääkida. Mina rääkisin Tiigrihüppest ja tutvustasin Tiigrimatemaatika projekti tegevusi. Tundus, et meie Tiigrimatemaatika projekt pakkus kollegidele huvi. Loodan, et mul tekib võimalus ka meie T-algebra programmi lähemalt näidata.

Küprosel võetakse meid ülihästi vastu. Õppelähetuse organiseerija on Antreas Trakhosis (pildil) Küprose haridusministeeriumist. Väga osavalt on ta ühe päevaga osanud meie grupi tervikuks liita.

Homme sõidame Nikosiasse. Alates 1974.aastast on 37% Küprosest okupeeritud türklaste poolt, kaasa arvatud osa pealinnast. Sellest on siin palju juttu.

2. päev - 2. november

Nicosia äärelinnas külastasime andmekeskust (Data Center), kuhu tulevad kokku juhtmed Küprose koolidest, esialgu veel mitte kõigist. Saime teada nende koolide virtuaalsest kogukonnast (Intranet), kus puuduvad koolidevahelised piirid. Esitlus on siin.

Andmekeskuses:

Nicosias külastasime ka kooli: Lyseum of Apostolos Markos. Nagu igal pool, võeti ka siin meid väga soojalt vastu. See kool oli meie mõistes suur gümnaasium. Mulle meeldis kooli suur sisehoov, kus oli mõnus vahetunni ajal olla (30 kraadi oli sooja väljas, ruumides aga hea jahe).

Kuulasime Irena Damianou ettekannet sellest, kuidas nähakse Küprosel IKT efektiivset kasutamist õppetöös ja mida selle heaks tehakse. Selles koolis vaatasime ka õpetaja Savvas Savva füüsika tundi. Väga meisterlikult oli siin IKT vahendeid kasutatud. Teemaks olid liikumisgraafikud. Tund algas sellega, et üks õpilane liikus klassi ees ja sensori abil tekkis ekraanile tema liikumisgraafik. Järgnesid mitmesugused huvitavad ülesanded, mida võib vaadata siit. Klassiruumis olid mõned arvutid seinte ääres laudadel ja vajalikul hetkel tõstsid õpilased need lauale, et rühmade probleeme lahendada.

Pealelõunal jalutasime Nicosias. Käisime ka selle okupeeritud osas. Poole tänava pealt saab Euroopast Aasia.

Knut on kätte saanud Türgi viisa ja võib minna üle piiri:

Siin on näha nii Küprose kui Türgi lippe:

Presidendi hariduspreemia pälvis Allar-Reinhold Veelmaa

2010-10-19T21:42:00.005+03:00

Presidendi reaalteaduste eripreemia läks sel aastal Allar-Reinhold Veelmaale Loo keskkoolist. Tiigrimatemaatika meeskond õnnitleb oma head kolleegi!

Täpsem info:

http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=4210

Kalle Jürgenson 50

2010-09-05T20:04:00.014+03:00

Tiigrimatemaatika meeskond õnnitleb Kalle Jürgensoni, kes 1. septembril tähistas oma esimest juubelit.

Pildil on Wirise koolitajad Kally Sild ja Kalle Jürgenson.

Nordic Geogebra Confernce - Reykjavik 12.-14. 08.2010

2010-08-11T07:14:00.015+03:00

Põhjamaade Geogebra I konverentsil esindasime Eestit kolmekesi - Kristi Kreutzberg (Tartu Veeriku Kooli õpetaja, Eesti GeoGebra Instituudi juht), Sirje Sild (Nõo Reaalgümnaasiumi matemaatikaõpetaja) ja allakirjutanu. Meie osalemist toetasid Nordplus horisontaalprogramm, Tiigrihüppe SA ja Nõo Reaalgümnaasium. Konverents toimus Islandi Ülikoolis, konverentsi teaduslikus komitees esindas Eestit Kristi Kreutzberg.

Konverentsi üks peaesinejaist oli programmi GeoGebra looja Markus Hohenwarter.

Sirje Sild tegi konverentsil esimesel päeval 90 minutise töötoa, kus ta õpetas tegama slaide, mille abil ta õpetab 11. klassis funktsioone. Kõik ettekanded ja pidigalerii riputatakse veebilehele http://nordic.geogebra.no/. Pildil annavad Kristi ja Sirje veel viimast lihvi Sirje ettekandele.
Hetk enne esinemist.
Töö juba käibki, usinaid "õpilasi" oli terve klassitäis.

Konverentsi teisel päeval rääkisime meie Kristiga 40 minutit GeoGebra kasutamisest Eesti koolides. Sellega seoses ka Tiigrihüppe Sihtasutusest, Tiigrimatemaatikast ja vastloodud Eesti Geogebra Instituudist.

Pildilt paistab, et meid kuulati huviga ja nii mitmeidki mõtteid tuli koostööks õpetajakoolituses ja õpilasvõistlustel.

Valmis koostööks! Hannu Korhonen Soomest on Eesti matemaatikute ammune tuttav. Ta räägib ka väga head eesti keelt. Loodetavalt on teda võimalik näha-kuulda ka jaanuaris Tartus toimuval konverentsil.

Reykjavik on ilus linn. Järgmised mõned pildid selle tõestuseks.

Meil oli võimalik Islandit ka veidi rohkem näha. Konverentsi viimasel päeval käisime ekskursioonil. Sellel pildil on näha, kuidas maa seest välja paiskuvat kuuma vett töödeldakse. Islandil on soe vesi, küte ja elekter imeodav. Näiteks kahetoalises korteris maksab see kokku 20 EEK kuus.
Kristi seisab peaaegu vulkaani kraatris.
Mõnes kohas Islandil on geisreid väga tihedalt. Nii, et kogu maa aurab ja väävlihais on igal pool.

See geiser purskab vett iga 5-7 miuti järel. Kõige ilusama pildi tegi sellest Sirje Sild.

Kosed Islandil on võimsad.

Jäime Islandile veel kaheks päevaks peale konverentsi. Sõitsime mööda Islandi kauneid kohti. Saime tunda ka tavalist Islandi ilma. See on selline, et vihma sajab ja tuul tahab teelt ära puhuda:)
Oleme valmis Esju mäge vallutama.
See pilt ongi juba kõrgemalt tehtud. Oleme juba peaaegu taevas.
Hästi palju on Islandil sellist "kuumaastikku". Siin oleks hea ulmefilme teha.
Keset seda "kuumaastikku" on helesinine laguun.
Oleme maa peal ja taevas on käega katsuda.
Selle jõe vesi tuli just alla kosest, mille juures Kristi ülejärgmisel pildil seisab. Siin lähedal on ka Eyjafjallajökull.

Oleme tagasi Eestis. Kindlasti veidi targemad ja loodetavalt saime anda midagi ka teistele. Täname kõiki, kes meie osalemisele kaasa aitasid! Järgmine GeoGebra konverents toimub järgmisel aastal Leedus. Loodan väga, et sinna sõidame juba bussitäie õpetajatega. Meie õpetajad teevad head tööd. Näitame seda ka teistele ja õpime teise headest kogemustest!

Malaga TIME 2010

2010-08-11T07:10:00.006+03:00

6.-10. juulil osales allakirjutanu Malagas konverentsil Technologyand its Integration into Mathematics Education. Konverentsi ettekannete kokkuvõtted on siin. TIME 2012 toimub Tartus.

Konverents algas Malaga linnapea vastuvõtuga imeilusas linnavalitsuse hoones. Pildil kõneleb Malaga linnapea:

Pildike konverentsi plenaaristungilt:
Tehnoloogiainstituudi sisehoovis:
Siin toimuski konverents:
Ühika hoovis jalgpalli poolfinaali vaatamas
Vasakul on Ramon Eixarch Barcelonast, kes tutvustas ka eestikeelset Wirist:

Malagast mõnikümmend kilomeetrit eemal Benalmadenas:
Benalmadenas:
Fännid jalgpalli finaali vaatamas:

Panama kolleegidega

Matemaatikute koosolek Dublinis

2010-08-11T07:04:00.004+03:00

9.-10. juunil oli Dublinis NCCA (National Council for Curriculum and Assessment) korraldatud koosolek, kus tutvuti Iiri uue õppekavaga ning arutleti muutuste üle matemaatika õpetamisel. Osalejaid oli lisaks Iirimaale Inglismaalt, Belgiast, Hispaaniast ja Sloveeniast. Eestit esindas allakirjutanu. Iirimaal katsetatakse uut õppekava 24 koolis enne selle rakendamist kõigis koolides, samal ajal toimuvad ka uuringud. Möödunud õppeaasta oli kolmas katsetusaasta ning samas ka esimene rakendusaasta kõigis koolides. Täpsemalt saab Iirimaa matemaatika ainekavast ja sellega seonduvast lugeda siit.

Tiigrimatemaatika kevadseminar

2010-08-11T06:56:00.005+03:00

17.-18.mail Willipu puhkemajas.
Osalesid Sirje Sild, Kristi Kreutzberg, Eno Tõnisson, Agu Ojasoo, Kalle Jürgenson, Eva Tšepurko, Malve Zimmermann, Katrin Kalamees, Laine Aluoja, Sirje Pihlap, Aimur Liiva. Päevakorras Mottwiki õppematerjalide arendus ja ettevalmistumine konverentsiks Arvutid Koolimatemaatikas 2011. Konverents toimub Tartus 2011. aasta jaanuaris. Täpsem ülevaade koos piltidega on Laine Aluojalt matikute ajaveebis.

Tiigrimatemaatika koolitused klassiõpetajatele

2010-03-29T17:02:00.009+03:00

Maakondade ainesektsioonide esimeeste koosolekutel on mitmel korral tõstatud teema klassiõpetajate kaasamisest matemaatikaõpetajate kogukonna tegemistesse, et III-IV kooliastme õpetajad teaksid, mis toimub nooremates klassides ja ka vastupidi - et klassiõpetajad teaksid, mis ootab õpilasi ees. Sel koolivaheajal alustasime matemaatikaprogrammide T-algebra ja Geogebra kursustega I-II kooliastme matemaatikaõpetjatele (klassiõpetajatele). Koolitustel lähtutakse uuendatud õppekava nõudmistest. Esimesed kursused toimusid Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumis (koolitaja Sirje Pihlap). Klassiõpetajatega jätkame Järve Gümnaasiumis Geogebra õppimist sügisel. Samal ajal oli Järve Gümnaasiumis ka programmi Wiris kursus (koolitaja Kalle Jürgenson). Teine T-algebra kursus oli Põltsamaal Jõgevamaa klassiõpetajatele (koolitaja Sirje Sild).
Piltidel on näha imeilus Ida-Virumaa loodus. Lumehanged olid seal veel päris kõrged, Valaste juga oli külmade ööde ja päikseliste päevadega muutunud tõeliseks kunstiteoseks.

Nordic GeoGebra Network

2010-03-07T20:44:00.002+02:00

Nordic GeoGebra Network ühendab endas Islandi, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Leedu ja Eesti õpetajaid/õppejõude, kes tegelevad matemaatikaga ning puutuvad kokku ka GeoGebraga. Võrgustiku eesmärgiks on jagada materjale ning vahetada kogemusi IKT (eelkõige GeoGebra) kasutamise kohta matemaatika hariduses. Võrgustikku kasutame ka selleks, et aidata üksteist rahvusvahelistes ja kohalikes tegevustes.

Juba sellel suvel, 12.-14. augustil toimub Islandil Reykjavíkis esimene Nordic GeoGebra konverents. Konverentsi mõte ongi tuua kokku erinevate riikide õpetajaid, õpetajate koolitajaid ning uurijaid, kes saaksid oma GeoGebra kogemusi ja materjale vahetada ning üksteiselt uut õppida. Kindlasti pole vähem tähtsal kohal püsivate sõprussuhete loomine. Peale kohale tulemise on võimalik konverentsi panustada veel kolmel viisil:

Töötuba/demonstratsioon sellest, kuidas kasutad GeoGebrat oma ainetundides
Ettekanne GeoGebra kohta läbi viidud uurimusest
Poster, näiteks õpilaste töödest, oma tegemistest vms.

Kui sa tunned, et tahad ka osa võtta, siis pöördu julgelt minu poole (kristikr@gmail.com). Mina olen kohal, ole sina ka!

Pildikesi Michigani osariigi koolidest

2010-02-20T17:12:00.017+02:00

Eravisiidil Ameerikasse Houghtoni oli mul võimalus külastada ka kahte kooli. Seda tänu Bill Männistole, kelle perekonnal olin külas ja kes oli olnud selles piirkonnas pikka aega koolijuht. Koolides huvitas mind eelkõige IKT kasutamisega seonduv.

Houghtonis on koos High School (9.-12. klass) ja Middle School (6.-8.klass). Kummalgi koolil oma sissekäik. Ühine on osa, kus toimuvad kunsti- ja sporditunnid. Akadeemiline õpe on eraldi majaosades. Tegemist on väga hea kooliga, sest väikese Houghtoni elanikest suur osa töötab ülikoolis ja on väga huvitatud koolist ja sellest, kuidas nende lastel koolis läheb.

Iga kooli juures oli palju koolibusse. Kui meil ka nii oleks, siis oleks lihtne Lukase koolireform ära teha:) Arvata võib, et need bussid oleks väiksem kulu kui väikeste koolide ülalpidamine.

Koolis on keelatud kiusamine ja kaklemine:

Tööõpetuse tunnis tehakse enne tööd arvutis.

Terves koolis oli näha palju õpilaste tehtud kunstitöid, millele kooli juht oli väga uhke. Pildil olen koos kunstiõpetajaga.
Koolil on lisaks uuele suurele spordisaalile ka nn vana võimla. Selle "rõdul" on jõusaalid. Koolis on ka ujula.
Hiigelsuur võimla kooli vastvalminud uues osas. Üleval on jooksurada.
Matemaatika klassis oli pikalt-piklt tahvlit, kuhu kirjutada. Lisaks veel ekraan ja projektor. Kasutati puutetahvli tarkvara Notebook 10. Nägime ka pultide kasutamist testidele vastamisel. Õpetaja laual oli dokumendikaamera. Enam-vähem sama olukord, kui meie pareminu varustatud klassides.

Konverentsilt "Õppijalt õppijale"

2009-11-01T18:15:00.003+02:00

Tallinna Reaalkoolis toimus 20. oktoobril konverents "Õppijalt õppijale". Ma olin töötoas, kus alustuseks rääkis Tallinna Ülikooli lektor Jüri Kurvits sellest, kuidas ta õppes blogi kasutab. 45 minutine ettekanne ei saa loomulikult täit ülevaadet blogimisest anda, kuid ettekujutus tekkis ja ka hulgaliselt küsimusi.

Kas või see, et arvuti töökeskkonnad on suhteliselt matemaatikavaenulikud, s.t. valemeid ja keerukamaid avaldisi inimlikul kujul ei saa hästi esitada. See paistis ka ettekandest hästi välja, sest SMART tahvli abil tehtud pildid ja ülesannete lahendused paistsid üsna koledad välja.

Teine küsimus on seotud blogi haldamisega. Kui ma õigesti aru sain, siis osadel kasutajatest on blogis lugemise ja kirjutamise õigus ning osadel vaid lugemise õigus. Tuleb arvestada nüüd ajakulu, mis blogis esitatud küsimustele vastamiseks kulub. Ma sain esineja jutust aru, et suure osa haldustööst teeb tema abikaasa. Nii on see asi muidugi võimalik. Tundus, et kuulajatele oli asi väga selge, sest peale minu keegi küsimusi ei esitanud.

Teine ettekanne oli minult teemal: "Veebipõhised õppematerjalid ja IKT kasutamisest uues õppekavas". Lühidalt kõnelesin mott-ist, mottwikist ja Tiigrimatemaatikast ning erinevatesse kohtadesse ülespandud õppematerjalidest. Kahjuks hakkas esinemise ajal netiühendus korralikult jamama ja seepärast kõiki õppematerjale, mida oleks tahtnud näidata, ei saanud tutvustada.

Teine osa minu jutust puudutas seda, kuidas uues õppekavas on IKT ainekavasse sisse kirjutatud ja missugused eeldused tuleb luua, et õppekava oleks rakendatav.

Lühidalt on konvevertsil kõneldu kirjas veebilehel http://www.allarveelmaa.com/konverents2009.pdf

Ajapuudusel ei saanud ma õhtustest paralleelsessioonidest osa võtta, kuid nendel teemadel võiks kirjutada näiteks Agu Ojasoo, kes ise SMART tahvli kasutamise teemal sõna võttis ja minu teada isegi õpilased kaasa võttis.

Ilusat teise õppeveerandi algust.

Abiks iseõppijaile - Geogebra versiooni 3.2 manuaal

2009-10-25T11:20:00.004+02:00

Möödunud õppeaastal sai matemaatikaõpetajate lemmikuks programm Geogebra. Tegemist on kahtlemata hea programmiga. Populaarsust aitas kindlasti lisada õpetajate poolt ülikõrgelt hinnatud koolitaja Jane Albre. Jane koolitustel oli võimalik osaleda kõigil soovijail - kursused toimusid kõigis maakondades. Tartus ja Paides oli veel lisaks ka kursus edasijõudnuile. Nüüd on Janel Tiigrihüppe toel valmis saanud Geogebra versiooni 3.2 manuaal, mille leiate siit. Sama autori poolt on varem valminud ka dünaamiliste slaidide komlekt.

Rahvusvaheline konverents tehnoloogia kasutamisest matemaatika õpetamisel

2009-10-25T10:53:00.016+02:00

6.-9. juulini toimus Prantsusmaal imekaunis Metzi linnas rahvusvaheline konverents "The Ninth International Conference on Technology in Mathematics Teaching (ICTMT 9)" . Konverentsil oli osalejaid 42 riigist. Eestist osales lisaks allkirjutanule ka Rein Prank Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudist. Konverentsi koduleheküljel on võimalik tutvuda suure osaga konverentsi ettekannetest.

Minu lemmikuks sai Metzi raudteejaama ees olev suur lillepeenar. Mida kõike seal ei kasvanud! Vaadake ise :)

Tiigrimatemaatikud Tiigrihüppe ideelaadal

2009-08-15T00:02:00.015+03:00

12. juunil Tallinna lauluväljakul toimunud ideelaadal oli Tiigrimatemaatika meeskond väljas oma boksiga. Tutvustasime programme, mis hetkel matemaatika õpetamisel kõige populaarsemad - Geogebra, Wiris, T-algebra. Geogebra koolitused õpetajatele on juba toimunud kõigis maakondaded, Wirise koolitustega saab ka varsti ring Eestile peale tehtud. Sügistest alustame kodumaise programmi T-algebra koolitustega.

.

Tiigrimatemaatika ajaveeb on loodud

2008-05-12T19:57:00.000+03:00

TERE!
Selles ajaveebis kajastame Tiigrimatemaatika tegevusi sõnas, pildis ja helis.